Maiustuste valmistamine

Kuidas valmivad Kalevi maiustused?

Kalevi magus maailm on rikkalik ja isuäratav! Selleks, et meie kirg maiustuste valmistamise vastu võiks põlvest põlve jätkuda, panustame me aktiivselt ka sellesse, et meie tooted ja tootmine oleksid jätkusuutlikud ja keskkonnasäästlikud.

Loe lähemalt, kuidas ja millest valmivad Kalevi šokolaadid, kommid ja martsipan ning kuidas ise maiustusi valmistada. Lisaks oleme loonud hulgaliselt isuäratavaid retsepte, mille abil meie toodetest nii magusaid kui ka soolaseid hõrgutisi valmistada.

Šokolaadi tooraine

Peamine šokolaadi tooraine on kvaliteetne kakao

Kakao on šokolaadi peamine ja olulisim tooraine. Kakaopuud kasvavad vaid kitsal maa-alal mõlemal pool ekvaatorit sellistes riikides, mille elanikud seisavad igapäevaselt silmitsi keeruliste majanduslike ja sotsiaalsete oludega. Just seetõttu peame väga tähtsaks panustamist jätkusuutlikku ja vastutustundlikku kakaokasvatusse ning selle kaudu kakaofarmerite töö- ja elamistingimuste parandamisse.

2014. aastal liitus Kalev maailma juhtiva vastutustundlikku ja jätkusuutlikku kohvi-, tee- ning kakaokasvatust toetava programmiga UTZ Certified. 2017. aastast on kogu Kalevi šokolaadi tootmiseks vajaminev kakao sertifitseeritud.

2022. aastal vahetus UTZ märgis Rainforest Alliance märgisega, mis tulenes kahe organisatsiooni, UTZ ja Rainforest Alliance ühinemisest.

Rainforest Alliance logo tähendab, et vastav kakao on kasvatatud kestlikumaid põllumajandus praktikaid arvesse võttes. Rohkem infot Rainforest Alliance kohta leiab nende kodulehelt:

www.rainforest-alliance.org.

See märk tootel näitab, et ettevõte toetab vastutustundlikku kakaokasvatust. Ostes vastavat märki kandvaid tooteid, toetad seda ka Sina.

Šokolaadi ja martsipani ajalugu

Šokolaad

Šokolaadi valmistamine sai alguse tuhandeid aastaid tagasi. Tänapäeval valmistatakse šokolaadi röstitud kakaoubadest töötlemise käigus saadavast kakaoubade massist ja kakaovõist ning suhkrust, piimašokolaadi puhul lisatakse koostisesse ka piimtoorainet.

Šokolaadiks tohib nimetada vaid sellist maiust, mis on valmistatud kakaovõist ja võib sisaldada maksimaalselt kuni 5% muud taimset rasva. Ja seegi peab olema oma omadustelt identne kakaovõiga.

Algselt oli šokolaad röstitud, jahvatatud ning vahule löödud kakaomassist kokku segatud külm ilma suhkruta jook, mistõttu selle valmistajad Lõuna-Ameerika indiaanlased asteegid nimetasid seda “xocolatl” (mõru vesi).

Euroopale sai šokolaad tuntuks Kolumbuse Ameerika avastamise reisidelt ja hispaanlase Corteze Mehhiko vallutamise päevilt 16. sajandi alguses. Meile tuntud tahket šokolaadi hakkas esimesena 19. sajandi keskpaigas valmistama inglane Joseph Fry firmast Fry & Sons. 1875. aastal lisas šveitslane Daniel Peter šokolaadile piima ning piimašokolaad oligi sündinud.

Eestis oli esimesi tuntumaid šokolaaditootjaid Kalevi šokolaadivabriku eelkäija firma Georg Stude Tallinnas 19. sajandi teisel poolel.

Šokolaadi põhitüübid

Tänapäeval leiab kauplustest mitut sorti šokolaade, mille erinevused saavad alguse juba kakaoubade päritolumaast ning süvenevad veelgi sõltuvalt tootmisviisist ja retseptist.


Martsipani lugu

Üks vanimaid maiustusi, mida Eestimaal on valmistatud juba keskajast peale,on peamiselt mandlitest ning tuhksuhkrust koosnev martsipan. Martsipani algseks kodumaaks on tõenäoliselt Pärsia (praegune Iraan), kus kirjalikes allikates on seda maiust esmakordselt mainitud juba 9.sajandil. Varasel keskajal jõudis martsipan Euroopasse, kus teiste seas hakkasid vanad hansalinnad Reval (praegune Tallinn) ja Lübeck seda pea üheaegselt valmistama.

Martsipani valmistamine leidis Eestis algselt asetapteegis. Täpsemalt Euroopa vanimas järjepidevalt tegutsenud apteegis – Tallinna Raeapteegis, mida on kirjalikes allikates esmakordselt mainitud juba 1422. aastal. Siinmail hästituntud legendi järgi olevat martsipani leiutajaks üks nimetatud apteegi sell.

Selle legendi muutis eriti tuntuks Eesti romaanikirjaniku Jaan Krossi populaarne raamat“Mardileib”. 1695. aastast pärit apteegiteksidest leiame martsipani ravimi nimega Panis Martius (ka Marci Panis) alt.

Hansaperioodi tsunftide tegutsemise vältel hakkasid martsipani valmistama suhkrupagarid, keda tuntakse alates 18. sajandist kondiitritena. Üks nendest, šveitsi päritolu III Gildi kondiiter Lorenz Cavietzel jäädvustas oma nime ajalukku sellega, et ostis 19. sajandi alguses Tallinna vanalinnas Pikal tänaval praeguse kohvik Maiasmokk asukohas paiknenud kinnistu ning hakkas seal muuhulgas ka martsipani valmistama. Seda loetakse nii Eesti magusatööstuse kui Kalevi kommivabriku vanima eelkäija sünniks.

Veel enam kuulsust kogus samasse paika rajatud martsipani- ja šokolaaditööstus 19. sajandi teisel poolel, kui Narva linnast tulnud baltisakslane Georg Johann Stude hoone ümber ehitas ning laiendas seda juurde ostetud naaberkrundilegi.

17. sajandist on meieni jõudnud ka eelpool mainitud apteegi tellimus tuntud Madalmaade päritolu skulptorile Arent Passerile kahe kivist martsipanivalamise vormi valmistamiseks. Ühel neist oli kujutatud Tallinna suur lõvivapp ja teisel väike ristivapp.

Mõlemad olid väga sobivad apteegi poolt raehärradele erinevateks tähtpäevadeks saadetud kingituste valamiseks.

Georg Stude eksklusiivsed martsipanitooted olid hästi tuntud Eesti- ja Liivimaa kubermangus, nendega varustati muuhulgas ka Vene keisri õukonda Peterburis. Georg Stude maiustusi sai kuni I Maailmasõja alguseni osta ka Moskvas paiknenud firmakauplusest. Ajaloo keerdkäikude tulemusena riigistati 1940. aastal Georg Stude äri, kuid martsipanifiguuride valmistamine ei kadunud õnneks kusagile. Nende valmistamine jätkus hiljem juba Eesti suurimas kondiitritööstusettevõttes Kalev. Õige pea hakkasid martsipanist puu- ja juurviljad, looma- ning linnukujud, martsipanist tordid ja linnavaadetega postkaardid meeldima ka Kremli “kroonimata valitsejatele”. Eriti kõrgelt hindas neid Leonid Brežnev. Nende samade Stude äri 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest pärit martsipanivormide ning käsitöövõtetega valmivad martsipanikujukesed ka täna Maiasmoka majas (säilinud on ca 200 ajaloolist martsipanivormi). Kujukesed vormitakse käsitsi ning maalitakse hiljem pintsli ja toiduvärvidega. See lisab igale kujukesele tükikese kunstniku hinge ning muudab selle seeläbi kordumatuks.

Miks on tume šokolaad kasulik?

Teadlased on palju uurinud šokolaadi omadusi ning tõestanud, et mitmed neist on tervisele head. Seejuures ei tohi muidugi unustada seda, et kasulik on tume ehk suure kakaosisaldusega šokolaad.

Kõige maagilisema toimega on šokolaadis flavonool epikatehhiin, mis on antioksüdant. See mõjub raku “jõujaamale” – mitokondritele. Nende heaolust aga sõltub paljude haiguste, nt Alzheimeri, vältimine, väidab California ülikooli biomeditsiini professor Villarreal (2012).

Kalevi Maiustuste Meistrikoda

Kalevi Rotermanni šokolaadipoe ruumides paikneb ka Maiustuste Meistrikoda, kus kõik magusasõbrad ja uute elamuste otsijad saavad ka ise proovida maiustuste valmistamist. Valmistada saab nii erinevaid šokolaadimaiustusi kui ka maalida martsipani kujukesi.

Tule ja valmistame koos maiustusi!

Meistrikoda sobib hästi laste sünnipäevade tähistamiseks või väiksemate ürituste korraldamiseks. Samuti on meistrikoja ruume võimalik rentida ürituste korraldamiseks. Tule meisterda meiega ise üks magus üllatus!


Info ja registreerimine
Ürituste korraldaja: Katrin Sütt
Tel: + 372 53 315 316
E-post: katrin.sutt@orkla.ee

Maiustuste Sõnaraamat

HALLINEMINE - Šokolaad on tundlik kiiretele temperatuurimuudatustele (soojast külma ja vastupidi) ning liigsele niiskusele ja ka lihtsalt kõrgele temperatuurile. Selle tulemusel muutub šokolaadi struktuur kiiresti ja varsti ilmub šokolaadi pinnale ka silmaga nähtav tuhm hallikas kiht: šokolaaditahvel või komm nagu “õitseks”. Olenevalt konkreetsest olukorrast on tegemist kas kakaovõi ja/või pähklirasva või suhkru väljakristallumisega šokolaadi pinnale. Tihti arvatakse, et tegemist on hallitusega, kuid nii see ei ole. Tervisele hallinemine ohtlik ei ole, küll aga halvendab see oluliselt šokolaadi väljanägemist.
HÜDROGEENITUD TAIMNE RASV - Hüdrogeenimine ehk tahkestamine on protsess, mille käigus muudetakse vedel taimne õli tahkeks (või tahkemaks) rasvaks. Sisuliselt tähendab see, et õlis sisalduvad vedelad küllastumata rasvhapped muudetakse vesinikuga (inglisekeeles hydrogen - siit ka nimetus „hüdrogeenimine“) küllastamise teel tahketeks küllastunud rasvhapeteks. Protsessi eesmärk on saavutada tahkem rasv. Positiivse kõrvaltulemusena paraneb ka rasva säilivus, kuna küllastunud rasvhapped on rääsumisele tunduvalt vastupidavamad kui küllastumata rasvhapped. Lisaks mõjutab hüdrogeenimine mitmeid tehnoloogiliselt ja ka sensoorselt olulisi omadusi (näiteks nii hangumis- kui sulamiskiirused). Negatiivse kõrvaltulemusena võivad aga protsessi käigus moodustuda ebasoovitavad transrasvhapped. Oluline on teada, et transrasvhapped võivad tekkida vaid osalise hüdrogeenimise käigus. Täielikult hüdrogeenitud rasv transrasvhappeid ei sisalda. Selle põhjustab asjaolu, et transrasvhapped saavad oma olemuselt olla ainult küllastumata rasvhapped. Kui rasv on täielikult hüdrogeenitud, tähendab see, et kõik küllastumata rasvhapped on muudetud küllastunud rasvhapeteks, millede puhul transrasvhapete esinemine on välistatud. Osaliselt hüdrogeenitud taimseid rasvu Kalev oma toodetes ei kasuta. Seega ei sisalda Kalevi tooted ka tööstuslikke transrasvhappeid.