est
(0 €)
Ettevõte Tooted Uudised Tasub teada Šokolaadipoed Retseptid Maiasmoka kohvik Retseptid Kontakt

Mis on šokolaad?

Šokolaad on tuhandeid aastaid vana maiustus, mida tänapäeval valmistatakse röstitud kakaoubadest töötlemise käigus saadavast kakaoubade massist ja kakaovõist ning suhkrust, piimašokolaadi puhul lisatakse koostisesse ka piimtoorainet.

Šokolaad on tuhandeid aastaid vana maiustus, mida tänapäeval valmistatakse röstitud kakaoubadest töötlemise käigus saadavast kakaoubade massist ja kakaovõist ning suhkrust, piimašokolaadi puhul lisatakse koostisesse ka piimtoorainet.

NB! Šokolaadiks tohib nimetada vaid sellist maiust, mis on valmistatud kakaovõist ja võib sisaldada maksimaalselt kuni 5% muud taimset rasva (ja seegi peab olema oma omadustelt identne kakaovõiga).

Algselt oli šokolaad röstitud, jahvatatud ning vahule löödud kakaomassist kokku segatud külm ilma suhkruta jook, mistõttu selle valmistajad Lõuna-Ameerika indiaanlased asteegid nimetasid seda „xocolatl” (mõru vesi).

Euroopale sai šokolaad tuntuks Kolumbuse Ameerika avastamise reisidelt ja hispaanlase Corteze Mehhiko vallutamise päevilt 16. sajandi alguses. Meile tuntud tahket šokolaadi hakkas esimesena 19. sajandi keskpaigas valmistama inglane Joseph Fry firmast Fry & Sons. 1875. aastal lisas šveitslane Daniel Peter šokolaadile piima ning piimašokolaad oligi sündinud.

Eestis oli esimesi tuntumaid šokolaaditootjaid Kalevi šokolaadivabriku eelkäija firma Georg Stude Tallinnas 19. sajandi teisel poolel.

Šokolaadi põhitüübid

Tänapäeval leiab kauplustest mitut sorti šokolaade, mille erinevused saavad alguse juba kakaoubade päritolumaast ning süvenevad veelgi sõltuvalt toomisviisist ja retseptist.

Tume šokolaad

Tumeda šokolaadi kakaosisaldus võib ulatuda isegi üle 90%. See šokolaaditüüp on tervisele kõige kasulikum ja seda eelkõige kõrge kakaosisalduse tõttu!

Tume šokolaad koosneb põhiliselt kakaoubademassist, kakaovõist, suhkrust ja letsitiinist. Šokolaadi värvuse sügavus ja maitse mõrusus sõltuvad ubademassi ja suhkru omavahelisest suhtest. Küpsetistes kasutatakse tavaliselt poolmagusat tumedat šokolaadi kakaosisaldusega kuni 50%.

Piimašokolaad

Piimašokolaadi puhul on osa kakao kuivainest asendatud piimakomponentidega, mis annab šokolaadile magusama maitse, heledama värvuse ja ka pehmema struktuuri. Kuna piimašokolaad on äärmiselt tundlik kuumuse suhtes, on selle kasutamine kuumtöötlemist vajavate magustoitude valmistamisel keerukam. Samas sobib see hästi kaunistuste tegemiseks, pakkudes vaheldust tumedale šokolaadile nii lõhna, maitse kui ka värvuse poolest.

Valge šokolaad

Valge šokolaadi valmistamine ja tooraine sarnanevad tavašokolaadi omaga, välja arvatud üks oluline erand: selles ei kasutata kakaoubademassi ega –pulbrit. Seega on kakaosaadustest ainsana esindatud kakaovõi. Tänu sellele on valge šokolaad ka teistest magusam ja sobib hästi magustoitude valmistamiseks. Tavašokolaadiga võrreldes sisaldab see ka tunduvalt enam piima. Sulatamisel nõuab aga valge šokolaad erilist hoolt, liiga kiire kuumutamise tagajärel võib muutuda teraliseks või minna suisa kõrbema.

Mille poolest on šokolaad kasulik?

Teadlased on palju uurinud šokolaadi omadusi ning tõestanud seejuures ära, et mitmed neist on tõepoolest tervisele kasulikud. Seejuures ei tohi muidugi unustada seda, et kasulik on eelkõige tume ehk suure kakaosisaldusega šokolaad. Oluline on ka mõõdukus šokolaadi tarbimisel – nii, nagu ka iga muu toiduaine puhul.

Lühidalt kokku võttes võib öelda, et šokolaad peidab endas aineid, mis muuhulgas aitavad ennetada mitmeid haiguseid ning teisalt tekitavad need mõnusa heaolutunde ja rahulolu iseenda ning maailmaga, tõstavad tuju ja maandavad stressi. Seda eriti naisterahvastel, mistõttu on nemad šokolaadi võludele eriti vastuvõtlikud. Šokolaadi puhul on täheldatud ka virgutavat ja ergutavat mõju, samuti on tegemist tõelise energiapommiga, mis sobib hästi kõigile, kelle elu on seotud vaimsete või füüsiliste pingutustega.

Šokolaadi kasulikest omadustest tõsisemalt ja põhjalikumalt annab ülevaate järgmine loetelu:

1. Šokolaadi ühes peamises koostisosas kakaovõis sisaldub rohkelt steariinhapet, tänu millele ei tõsta šokolaadi söömine vere kolesteroolitaset ega suurenda seetõttu ka südameveresoonkonnahaigustesse haigestumise riski.

2. Šokolaad sisaldab antioksüdante (flavonoole), mis kaitsevad südant ja veresoonkonda. Samuti on need kasulikud immuunsüsteemile ning on potentsiaalselt vähki takistavad.

3. Šokolaad sisaldab olulisi toitaineid: rauda, tsinki, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ja vaske ning B-vitamiini.

4. Šokolaad tekitab heaolutunde, kuna selle maiuse söömisel vallanduvad „õnnehormoonid“ endorfiinid.

5. Šokolaadil on kergelt ergutav mõju tänu selles leiduvale teobromiinile.

6. Šokolaadis sisalduv serotoniin on looduslik “antidepressant”.

7. Viimaste aastate uuringud on tõestanud ka, et šokolaad ei tekita aknet ega hambakaariest.

8. Šokolaad ei põhjusta lastel tähelepanupuudulikkusega seotud hüperaktiivset käitumist ehk hüperaktiivsust. Selleteemalisest teaduskirjandusest selgub, et ükski lastega seotud uurimus ei näita seost hüperaktiivse käitumise ja šokolaadi tarbimise vahel.

Miks šokolaad mõnikord „halliks“ läheb?

Šokolaadimaiustuste puhul on oluline teada kaht olulist momenti: igasugused temperatuurimuudatused nende toodetega peaksid olema teostatud väga aeglaselt ja samuti tuleb neid kaitsta liigse niiskuse eest.

Šokolaaditoodete sattumisel jahedast niiskesse ja/või sooja ruumi, muutub šokolaadi struktuur väga kiiresti ja õige pea ilmub šokolaadi pinnale ka silmaga nähtav hallikas ja tuhm kattekiht. Maiustus nagu “õitseks”.

Tihti tarbijad kardavad ja muretsevad, et tegemist on hallitusega, kuid nii see siiski ei ole. Olenevalt konkreetsest olukorrast on tegemist vaid suhkru või kakaovõi väljakristallumisega šokolaadi pinnal. Tervisele see ohtlik ei ole, küll aga halvendab see oluliselt toote väljanägemist ja vähendab seeläbi maiustamissoovi.

Et šokolaaditooted säilitaksid kauem oma ilusa välimuse ja hea maitse, tasub hoida šokolaadimaiustusi võimalikult ühtlasel temperatuuril. Igati sobilik lühiajalisel säilitamisel on tavaline toatemperatuur 18-20°C ja õhuniiskus kuni 60%. Pikemajalisel säilitamisel (ladudes, kauplustes) oleks ideaalne hoiustamistemperatuur 16-18°C ja õhuniiskus kuni 50%.

Mingil juhul ei tohi soojas seisnud ja sulanud šokolaaditooteid pista vahelduseks külmikusse lootuses, et sellega saame šokolaadi kena väljanägemise jälle tagasi. Isegi, kui toode on juhuslikult jäänud liiga kauaks külma või sooja, siis tagasi normaaltemperatuurile viimine peaks olema teostatud pikkamisi ja rahulikult.

Šokolaadimaiustusi tuleb hoida ja kaitsta ka otsese valgus- ja soojuskiirguse eest.

©2017 AS Kalev, All Rights Reserved